Mees põrgukumas ehk isa, kes ajas habeme ära

Reisiblogi viimane pilt vist. Teel põrgusse. Viimane pilt enne põrgusse sisenemist. Põrgukuumus küttis autot, põrgutule punakas kuma värvis meie näod selliseks. I-l on suured silmad. Nagu hirmul. 

Lihtsalt Gorilla ehk isa, kes polnud 3 päeva habet ajanud

M ütles, et pildil on mu isa, kes pole kolm päeva habet ajanud. Jääb siis nii. Küsige temalt endalt rohkem inffi.

Los Gigantes ehk me kolmekesi tuleme präänikute maalt

Jep. Tulevad kolmekesi präänikute maalt. Käsikäes. Teate küll seda laulu. Heal juhul hüppavad veel ühe jala peal ja laulavad, et päkapikk, päkapikk, küll sa oled imelik. Võib-olla küsivad, palju maksab saiapäts ja siis vastavad ise, et kolm hästi pikka paid. Nojah. Jõulud on läbi. 

Panoraampilt ehk kui pilte omavahel kokku kleepida

Sõnu ei ole vaja. Pilt räägib rohkem. Vasakul on 3700 meetri kõrgune El Teide, paremal on kuumaastik ja tagaplaanil on pilved. Vsjoo. Peale klikates näeb suuremalt. Veel suuremalt näeb siit.

Kajakas hallil taustal ehk ma ei ole Remo Savisaar

Kes veel ei tea, siis ma ei ole Remo Savisaar. No ei ole. Ei püüa ka olla. Aga näed, ikka juhtus niimoodi. Pooljuhuslikult tegelikult. Iseenesest on igav pilt - kajakal pole suus midagi, parajasti ei lase number kahte ka välja. Noh, polegi nagu midagi. A mind rahuldab ainuüksi teadmine, et see kajakas on terav. Tegelikult on huvitav mõelda, mis siis oleks, kui inimestel oleksid ka silmad külgedel ehk kõrvade asemel näiteks. Töö ajal maha kirjutada pinginaabri pealt oleks raudselt parem. Pissuaari juures olles tekiks minul küll kõhe tunne, samas, kui keegi koguaeg kõrvale vahib. Kahe otsaga asi. Kahe silmaga asi. Või no antud juhul ühe silmaga. 

Auk taevas ehk nägin oma silmaga, kuidas taevas katki läks

Nägin oma silmaga, kuidas pilved taevas lihtsalt hajusid ühe koha pealt ja taevas rebenes. Lihtsalt rebenes. Nagu minu teksad ükskord jalgevahelt. Ja teine kord sääre pealt. Ja kolmas kord uuesti jalgevahelt. Igatahes nüüd ma saan aru neist, kes ufonaute usuvad. Varem ma ei teadnud, kust nad tulla võivad, aga nüüd on kõik ju selgematest selgem. Selgemgi kui seebivesi või tuukreid täis limonaadipudel. Tõenäoliselt on pildil olev ala juba ufonautide poolt vallutatud ja toimub sama mis filmis Maailmade sõja filmis. Kes on näinud, võib enda üle uhke olla. Kes ei ole, ei ole millestki ilma jäänud. Ärge seda vaadake, tegelt ka. Huvitavam oleks vaadata, kuidas tainas kerkib. Aga üldiselt, jah, nautige seda pilti, sest sellist vaatepilti ei näe enam kunagi keegi.

Kalad purgis ehk kuidas ma soojal maal käisin

Nüüd on vist kõik uus. Uus kaust piltide jaoks kirjaga 2008 ja no.. Ei, oota. Ongi vist kõik. Fotograafia koha pealt vähemalt. Igatahes, see pilt on neile, kes on mõelnud, milline on maailma suurim kalakonserv - siin see on. Misiganeskalad omas marinaadis silma järgi umbes paaritonnises pakendis. Maailma suurim kalakonserv ja süüa jätkub kauemaks. Muidu on tegelt okei, aga ma tahaks näha seda kokka, kes kõik need kalad ära puhastaks. Ja sööks.

Selle jutuga tahtsin ma välja jõuda selleni, et nüüd hakkavad maagilisel kombel ilmuma pildid. Ja mitte üks või kaks, vaid no ma luban teile ikka vähemalt 3 pilti. Ausõna.