Auk taevas ehk nägin oma silmaga, kuidas taevas katki läks

Nägin oma silmaga, kuidas pilved taevas lihtsalt hajusid ühe koha pealt ja taevas rebenes. Lihtsalt rebenes. Nagu minu teksad ükskord jalgevahelt. Ja teine kord sääre pealt. Ja kolmas kord uuesti jalgevahelt. Igatahes nüüd ma saan aru neist, kes ufonaute usuvad. Varem ma ei teadnud, kust nad tulla võivad, aga nüüd on kõik ju selgematest selgem. Selgemgi kui seebivesi või tuukreid täis limonaadipudel. Tõenäoliselt on pildil olev ala juba ufonautide poolt vallutatud ja toimub sama mis filmis Maailmade sõja filmis. Kes on näinud, võib enda üle uhke olla. Kes ei ole, ei ole millestki ilma jäänud. Ärge seda vaadake, tegelt ka. Huvitavam oleks vaadata, kuidas tainas kerkib. Aga üldiselt, jah, nautige seda pilti, sest sellist vaatepilti ei näe enam kunagi keegi.