Viide ajale #2

Ajaviiteks jälle.

Ajaviiteks ja augutäiteks

Ajaviiteks ja vahelduse mõttes üks pilt eelmisest kuust

Ma olen tagasi

Nooo. Mingi peaaegu kaks kuud ei ole siia mitte midagi ilmunud. Ootasin suurte veebigigantide pakkumisi blogile - ei tulnud aga ühtegi. Niisiis. Ma olen tagasi. Tagasi nagu Arnold Schwarzenegger või tagasi nagu 'Üksinda kodus' filmid igal talvel. Talv on ka tagasi.

Liba-sügis ehk elagem õige sügise ootuses

Sellisena see sügis siis saabus. Märkasite, et kõik sõnad esimeses lauses algasid s-tähega? Igatahes, õiget sügist peab veel ootama. Läksime K-ga küll õiget sügist püüdma, kuid olime pisut liiga optimistid ning esialgu leidsime liba-sügise. 

Siil udus

Kiva 2

Kord oli Käsmus niimoodi.

Kiva

Rannas võib käia ka õhtul

Ükskord bussis

Ma ei ole kaameraga riius

Selle kõige tõestuseks üks pilt. Ja varsti veel mõni. Võib-olla. Oleneb, kui helge horoskoop mu vastu on. Aga muidu see roosa aken tekitab mitmesuguseid mõtteid. Minul.

Vihma on sadanud ka pärast jaanipäeva

Jaanipäev oli vihmane

Vot siis. Aga vihmaga saab ka pildistada. Eriti kui oled oma toas märja taimega ning väljas sajab vihma. 

Tavo pärast lõpetamist

See on Tavo. Kaine. Tavo ütles pilti vaadates, et ta üllatab vahel iseennastki. 

Ükskord käisin elus esimest korda Otepääl

Kui vahepeal puhus kerge tuul

Pealkirjata

Otsin pealkirjade väljamõtlejat

Loodusfotograafia annab mulle vist teatud meelerahu, sest kuidas muidu seletada järske üleminekuid loodusfotograafialt muidufotograafiale ja tagasi. 

Njh ehk Rakvere turistimagnet

Noo. Siuke pilt siis. Meteoriitidesadu. Ma seisan meteoriitidesajus ja mul ei ole ei külm ega sooooeeeee. Smilers, teate küll. Käisime K-ga Rakvere linna vaatamisväärsusi avastamas. Jep, Renoooooo keskus on turistimagnet. 

Töö kiidab tegijat ehk töö tegi ahvist inimese

Töö tegi ahvist inimese ja töö kiidab tegijat ka siis, kui tööajal silma puhkad ja kaameraga ringi käid ning pildistad.

Pealkirjata

Ausalt öeldes ei tahakski midagi praegu üldse öelda. No ja kui omavahel öelda, siis ma ei oskagi praegu midagi öelda.

Suveks saledaks ehk ajaloo suurim saladus on paljastatud

Suveks saledaks. Vabalt. Või siis mitte. Kõigile teile, keda on huvitanud aegade algusest saati mu kaal ja karvased sääred, ongi see pilt mõeldud. Olge siis õnnelikud ja siduge enne pilti süvenemist end tooli külge tugevalt kinni, kasutades selleks vanast Ladast varastatud turvavöölaadseid rihmu ja/või wannabe-emodelt varastatud kümneid meetreid kette. Noh, et oleks pullim. Ja siis tuleb kindlasti välja, et sidusite ka oma käed kinni ning vajate nüüd kedagi teist, kes seda pilti teile uuesti näitaks. See on juba rumalus ju, kuulge. Üks salm ka siia. Praegu mõtlesin. (Autogramme ja signeeritud eksemplare jagan vaid raha eest ning nelja silma all kohtudes.)

Elas kord üks muhe koll, kaaluks tal oli terve tonn.

See, et kaaluks tal oli terve tonn, ei tähendanud, et ta oleks loll. 

125 AOX ehk ajakriis visuaalpornograafias

Ja kui ei ole aega midagi pildistada, tuleb otsida vanu pilte, isegi kui nad kuuluvad kategooriasse visuaalpornograafia ehk ühe jalaga prügikastis. Vaatamisvajadused on ju vaja rahuldada, ju nõu. On vaja, et integratsiooniprobleemid laheneksid ja mis võiks seda paremini soodustada kui üks visuaalpornograafia alla kuuluv pilt. Jah, läbi märja autoklaasi võib nii mõnegi põneva, kuid sisutühja pildi teha. Teinekordki. 

Kevad on käes ehk suvi pole kaugel ehk mul on pealkirjadest kõrini

Kõikidele, ei mitte PÄRIS kõikidele, kes te passite toas ja haudute hommikust õhtuni voodipesu vahel või ootate arvutitooli peal Nirvanasse pääsemist - kevad on ammu käes. Minge õue, jätke oma ajusurvepesurid tuppa ja minge korjake üks kimp PÄRISlilli metsa alt PÄRISsõpradele ja -sõbrannadele. Mitte nendele myspace'i või orksisõpradele, kes teiega inglise keeles, grammatikat tunnistamata, räägivad. Ei midagi isiklikku. Lasin oma pehmest ajust läbi kõik oma sõbrad-tuttavad ja ma ei saa öelda, et see eelnev sisutühi jutt ühegi kohta käiks. Vot. Selle pildi tegin ka K kaameraga muidu. Sain pragada, et ma rohkem ei pildistanud tema kaameraga. Tegin sellest omad järeldused, mille kohta saate lugeda juba Justi juuninumbrist.

Müstilised tegelased ehk tere, lepatriinu

Veel üks lepatriinu. Aitäh namstoopile, kes identifitseeris mu müstilised olevused. Endiselt on käimas programm 'Sa ei vaja peeglit, et lahedat pilti saada'. Side lõpp. 

Müstilised tegelased ehk kuidas ma Canon A75-ga pildistan

No kes need on? Wannabe lepatriinud? Andestage mu lollus, aga mul ei ole tõesti õrna aimu. Kui keegi, kes tunneb ennast bioloogia koha pealt tugevalt, juhtub seda postitust lugema, ja teab, kellega on tegemist, öelgu. Lihtsalt huvi pärast. Muidu tõestan praegu, et lahedaid pilte saab ka odavama digikaga. Nimelt pildistan Canon PowerShot A75-ga, sest K on minu kaameraga Italiaanos. 

Minu ruloo ehk võtke vabalt

Võtke vabalt. Minul näiteks polnud kolm päeva kardinaid ees - oli ainult ruloo. Seega võtsin vabalt. Võtsin kardinavabalt. Muidu ei olnud probleemi, aga alasti toas ringi lippamisest võisin und näha. Seni, kuni mu naabriteks ei ole põlised pimedate ühingu liikmed, ei saa ma seda luksust endale lubada. Lisaks sain ühel hommikul naabrimehega kooli. Ei tea, kas ta nägi, kuidas ma alasti ringi lippasin toas... K ütles muidu, et ruloo on ilus. Ei tea, kas ta mõtles ruloosid üldiselt või minu rulood?

Moekas laupäev ehk kuidas vesistavate suudega maakad moeetendust vaatasid

Pildistada küll midagi ei ole, aga blogisse on jälle hakanud tekkima mingi mustvalgete piltide periood. See ei too õnne. Siin see siis on - mustvalgete piltide perioodi katkestaja - pilt Haust Collectioni kevadsuvise moe esitluselt Vaala keskusest sellel laupäeval. Rahvast oli seda muidu vähe vaatamas. Ja need, kes võtsid vaevaks tulla vaatama, olid vesistavate suude ja paksude jopedega maakad (v.a. mina, K, Annekas ja kõrvalasuvate poodide töötajad). Kuldsed sõnad. Kui ma oleks kuulus inimene, saaks mind lõpukirjandis tsiteerida. Loodan, Marleen, et Sa ei ole vastu sellele pildile. 

Härmas lehed ja unised hommikud ehk laupäeva hommikul pildistama?

Lihtsalt tahtsin, et teaksite, et neljal järjestikusel hommikul olen läinud kooli ja nähes maas härmas puulehte, mõelnud, et miksssss ma ei võtnud kaamerat kaasa. Aga ma vastan kohe iseendale - no ei oleks kõvv koolis terve päev kaameraga ringi käia. Kotis oleks ka häbi hoida. Niisiis ma loodangi, et mul läheb laupäeva hommikul kell 7 uni ära ja ma jõuan mõnda härmas puulehte pildistama.

Teisipäevased head uudised

Fotot mul praegu lisada ei ole, sest mul on praegu ilmselge ärevus sees. Hommikul kell 10 helises telefon. Küsisin tunnist välja, et tundmatult numbrilt helistajaga rääkida. Helistas keegi Raul Toomingas Eesti Fotost. Rääkis, et nad avastasid mu fotoblogi sõpradega ja neile hullult meeldivad mu pildid ja nad tahavad mind endale tööle võtta + sponsoreerida mind serveriruumiga oma serveris, et ma ei peaks siin blogspotis kopitama. Üldiselt ma ei pea ennast egoistiks, aga siinkohal ma tõesti tahan öelda, et lepingu tingimustes oli sees palga suurus - 10000 krooni kuus, v.a. suvekuud, sest siis ei olevat tööd. Niisiis, mida ma 10000 krooni eest tegema pean? Kusjuures eriti midagi. Pean pildistama sama 'aktiivselt' nagu siiani ja aeg-ajalt, mis pidi olema umbes korra kuus, pealinnas pildistamas käima Eesti Foto partneri EventLabi stuudios, kust muuhulgas tulevad ka fotod Cosmopolitani, Kroonika ja Justi jaoks. Oioioi. Ülikõvv!!!!!!!!!

APRILL!!!!

Eesti ehk hilinenud õnnesoovid

No oleks praegu 24. veebruar, sobiks see pilt siia nagu põlv jalgade ristumiskohta. Ehk siis kümpi. Aga kuna praegu on 30. märts, on see pilt siin sama eesmärgiga nagu iga teinegi pilt. Lihtsalt augutäiteks. Järgmiste ilmutusteni. Ja ärge unustage, et mu blogi ei ole mingi päevaleht, et iga päev midagi uut tuleb. Ja ei ole ka nagu mingi Aju Saagimi uus meditsiiniajakiri Just, mis ilmub kord kuus. Siin ilmuvad postitused just täpselt nii sageli nagu ma tahan. Ehk siis vaadake siia iga päev. Lihtsalt profülaktika mõttes.

Kevadeni on veel aega ehk lume rookimine on meeste töö

Lihtsalt, et te teaksite, siis lume rookimine on maailma kõige vastikum töö. Muru niitmise ja puude vedamise kõrval. Aga samas lumi meeldib mulle rohkem kui muru või puud. Ja lumes meeldib mulle istuda nagu bobikelgus ja lumme meeldib mulle hüpata nagu pallimerre. Oh jees, kõik on fain!

PS! Lund EI pea rookima naised. Jätke need sõnad meelde!

Veetilgad potikaanel ehk kui fotograafia hakkab segama söögitegemist

Fotograafia on viinud mu nii kaugele, et enam ei saa rahulikult pelmeene ka keeta. Koguaeg peab olema kaamera käes. Justkui kehakaal oleks 300 grammiga paigast ära ilma kaamerata. Ja muidugi selle asemel, et pelmeene pärast keetmist praadida, tulin kaameraga üles, sõin keedetud pelmeene ja pimpisin oma pilti shopis. Jep. Pelmeenid maitsesid nagu praetud pelmeenid. Peaaegu. Igatahes. Sellele, kes loeb kokku veetilgad heledamal lärakal, on mul välja pandud auhind. Aga auhinnast lähemalt siis, kui tilgad loetud. Nagu ütleb vanasõnagi - tilgad püksis, päev hooleta.

See, mis eile oli tigu ehk fotokoolitus on surnud! Elagu fotokoolitus!

Kevad on jooksuaeg. Jooksevad inimesed, jooksevad loomad, jooksevad selgroogsed ja jooksevad selgrootud. Ja mõni jookseb nii kõvasti, et jätab kodu maha. Mitte nagu jookseb bordelli Kristjan Rahnu, vaid ikka õiges vanakooli stiilis nagu Michael Johnson. Nii ongi. Veel eile oli see tigu, aga täna segipommitatud teokoda. Ja fotokoolitus sai ka täna läbi. Eks siis ole näha, kas mu pildid lähevad paremaks või mitte. Muidu füüsilisi muutusi mu kehaga pole toimunud pärast lõppu. Äkki on veel lootust?

Maasikatoormoos

Lihtsalt välgutasin. Ja ongi kogu moos. Ja mitte mingi suvaline keedis, vaid esimestest maasikatest tehtud toormoos. Vanillijäätisega. 

Kaktus ehk ma ei pildista elevante

See ei ole endiselt elevant. 

Rossu ehk mida teha, kui omal koduloomi pole

Etet. Ega siin pikka juttu pole. Rossu on nüüd ametlikult minu blogi (ja tõenäoliselt ka kogu maailma) ilusaim kass. Ja targima näoga kass. Siinkohal tahaks tema ees vabandada nende paarikümne välgulaksu eest, mis tema maailmavaate tõenäoliselt vikerkaarevärviliseks muutsid. Luban, Rossu, et kui ma peaksin selle pildi eest raha saama mingil moel, siis ma investeerin kogu raha kassitoitu ja toon kõik Sulle! Seniks kõike head ja järgmiste välgutamisteni.

PS! Tänusõnad K-le fotostuudio eest. Sinule ma kassitoitu ei osta, sest muidu Rossu läheks kadedaks. Olen seda oma kõrvaga kuulnud, mis häält temast tuleb, kui ta kade on. K-le on auhinnaks see, et ma kiidan Rossut ja teda ennast fotokoolitusel. 

Pühapäev looduses ehk kuidas teha tõenäoliselt maailma kõige diibimat pilti

Siin on valem: otsi üks ilus tüdruk, saa Temaga väga lähedaseks, oota lumist pühapäeva, kutsu Ta õue, vea Ta esiteks Palermosse ja pärast Tammikusse, otsi auguga puu, pane Ta puu taha seisma, osta endale pööratava displeiga kaamera, tõsta enda käed üles, fokuseeri tüdruku silm, pildista, postita see blogisse, et kõik näeksid, kui diip Sa (antud juhul 'ma') oled.

Ja lihtsalt tahtsin öelda, et kui hakkate kukkuma, proovige teha kukkumise ajal piruett. Palju rõõmu garanteeritud! 

Argipäevahommikune diip ehk kuidas ma reede hommikul 6:40 aknast välja vaatasin

Lihtsalt. Noh. Reede hommikul nägin ma aknast tänavavalgustuslambi valguses sellist vigurit. Minut pärast pildistamist kustus lamp ära. Jep, teinekordki tasub 6:40 aknast välja vaadata. Oma jutuga tahan ma välja jõuda selleni, et käisime täna K-ga Rakvere metsades kolamas. Aga sellest pikemalt ja lähemalt koos mõne kolamispildiga. Võib-olla juba täna? 

Pärast peapesu ehk proovin maastikufotograafiat

Hea foto viis omadust pidid olema kompositsioon, valgus, ilme, poos ja sõnum ehk inglise keeles CLEPS. Nii ma siis proovingi seda head fotot saavutada. Esialgu lähenen maastikufotograafiale clepsiga. Eirates räigelt kolmandikureeglit ja kadreerides 'rosina' keskele tekib tugev kontrast pildi kahe poole vahel ning esineb osaline sümmeetria, mis peaks vaataja silmale hästi mõjuma. Kui nii kadreerida, peab põhjendama oma valikut. Ma põhjendasin ju ära. Pildil on tagantvalgus, mis suurendab kontrasti esiplaani ja tagaplaani vahel, mida mustvalge eksponeerimine veelgi rõhutab. Samuti lisab mustvalge eksponeerimine pildile süngust ja müstikat. Poosist ei ole mõtet siin pildil rääkida, aga sõnumi koht tekitab küll küsimusi. IGAL pildil ei pea olema sõnumit minu meelest. Igal pildil ei saagi olla sõnumit. Minu jaoks on olemas sõnumiga pilte, kus vaatama peabki sõnumit, ning on olemas lihtsalt ilusaid pilte, kuhu võib igavusest sõnumi juurde mõelda. Ahjaa, tegelt on asi maastikust kaugel - pesin hommikul lihtsalt pead ja käed said ka märjaks... Avastasin praegu, et mu viimased neli pilti on mustvalged. Miks? Proovin teha ühe ilusa värvilise pildi ka vahelduseks.

Phallus* ehk see ei ole elevant

See ei ole elevant. Ja K nägi seda mitteelevanti essana maailmas, so don't praise me, praise her - mina lihtsalt jäädvustasin mitteelevandi ajalooürikute jaoks.

*phallus Wikipedes

Ristilöödud Jeesus ehk kuidas me koos K-ga idablokki avastasime

Idee järgi pildistasime me tuuleenergiat tootvaid tiivikutega huinjaasid, aga kui ma seda pilti nüüd vaatan, on ilmselge, et tegemist on visiooniga, ilmutisega. No vaadake - tiivikud on käed. Ristilöödud Jeesuse käed. See keskmine huinjaa on ju TÄPSELT Jeesuse nägu. Isegi silmi ja suud on võimalik eristada. No ja siis tuleb keha. See on kõige igavam asi. Aga üldiselt, jah, avastage idablokki, avastage tuuleenergiat tootvaid tiivikuitega huinjaasid (turbiine), avastage Ontikat, avastage kõike, mis vajab avastamist (aga ärge tuhamägesid avastage. Nendest räägin kunagi hiljem. Vahest.). Meie K-ga tegime seda. Ja õnnestunult. 

PS! Värske reportaaž Ontikalt - jää on veel alles. Kellel võimalik, minge raudselt nädalavahetusel sinna oma silmaga vaatama. Ja ärge unustage - pics or You've never been there. 

Ükskord sadas lund ehk kuidas ma lumesadu jäädvustada üritasin

Sõnadeta.

Ebatervislik esmaspäev ehk alga, fotokoolitus!

Väljavõte minu kirjast fotokoolituse korraldajale:

Tere,

Nii. Esimene tund seljataga. Ootasin ühtlasema ja natuke kõvema tasemega
seltskonda. Tuli välja, et kaks inimest kuuest oleksid võinud 1000 krooni
kokku hoida kaameramanuaali läbi lugemisega. : ) Ja koolitaja tundus ka üsna
kitsa silmaringiga olevat - ei saanud ta hakkama ei Olympuse ega Nikoni
manuaalseadetes pildistamisega. Tänane tund oli minu jaoks lihtsalt faktide
konstanteerimine ja teadmiste kinnistamine. Janneoli vist tema nimi,
ütles ise ka, et tema õppis täna rohkem meilt kui meie temalt. Lihtsalt
tagasisidet sulle koolituse koha pealt. Ma loodan, et me jõuame kiiresti
praktikani ja loovate ülesanneteni. Samas tegin koolituse käigus selgeks
endale, et ega tegelikult fotograafiat õppida ei saagi - see tuleb niikuinii
sinu seest ja loeb see, mis ja kuidas pildil on, mitte see, mis aastal su
fotokas valmistatud on või millise avaga pildistada inimestegruppi.
 
Marten

Oeh. Järgmise esmaspäevani. Muideks see pilt on meie kodune ülesanne. Teha ühest ja samast kompositsioonist kolme erineva teravusastmega pilti.  Jep. Võiksin teidki koolitama hakata.

Deutschland, Deutschland, über alles ehk tiiva kohal istumise eelis

Kes ütles, et tiiva kohal on halb istuda. Kui ma oleks istunud kuskil mujal, kasvõi äriklassis, poleks ma sellist pilti saanud. Samas, päris jama on istuda seal, kui jalge all mingi mehhanism õhkutõusu ja maandumise ajal tiivapikendusi välja lükkab. Aga üldiselt jah. Saksamaa kohal ongi selline müstiline valgus. Hea aura.

Mees põrgukumas ehk isa, kes ajas habeme ära

Reisiblogi viimane pilt vist. Teel põrgusse. Viimane pilt enne põrgusse sisenemist. Põrgukuumus küttis autot, põrgutule punakas kuma värvis meie näod selliseks. I-l on suured silmad. Nagu hirmul. 

Lihtsalt Gorilla ehk isa, kes polnud 3 päeva habet ajanud

M ütles, et pildil on mu isa, kes pole kolm päeva habet ajanud. Jääb siis nii. Küsige temalt endalt rohkem inffi.

Los Gigantes ehk me kolmekesi tuleme präänikute maalt

Jep. Tulevad kolmekesi präänikute maalt. Käsikäes. Teate küll seda laulu. Heal juhul hüppavad veel ühe jala peal ja laulavad, et päkapikk, päkapikk, küll sa oled imelik. Võib-olla küsivad, palju maksab saiapäts ja siis vastavad ise, et kolm hästi pikka paid. Nojah. Jõulud on läbi. 

Panoraampilt ehk kui pilte omavahel kokku kleepida

Sõnu ei ole vaja. Pilt räägib rohkem. Vasakul on 3700 meetri kõrgune El Teide, paremal on kuumaastik ja tagaplaanil on pilved. Vsjoo. Peale klikates näeb suuremalt. Veel suuremalt näeb siit.

Kajakas hallil taustal ehk ma ei ole Remo Savisaar

Kes veel ei tea, siis ma ei ole Remo Savisaar. No ei ole. Ei püüa ka olla. Aga näed, ikka juhtus niimoodi. Pooljuhuslikult tegelikult. Iseenesest on igav pilt - kajakal pole suus midagi, parajasti ei lase number kahte ka välja. Noh, polegi nagu midagi. A mind rahuldab ainuüksi teadmine, et see kajakas on terav. Tegelikult on huvitav mõelda, mis siis oleks, kui inimestel oleksid ka silmad külgedel ehk kõrvade asemel näiteks. Töö ajal maha kirjutada pinginaabri pealt oleks raudselt parem. Pissuaari juures olles tekiks minul küll kõhe tunne, samas, kui keegi koguaeg kõrvale vahib. Kahe otsaga asi. Kahe silmaga asi. Või no antud juhul ühe silmaga. 

Auk taevas ehk nägin oma silmaga, kuidas taevas katki läks

Nägin oma silmaga, kuidas pilved taevas lihtsalt hajusid ühe koha pealt ja taevas rebenes. Lihtsalt rebenes. Nagu minu teksad ükskord jalgevahelt. Ja teine kord sääre pealt. Ja kolmas kord uuesti jalgevahelt. Igatahes nüüd ma saan aru neist, kes ufonaute usuvad. Varem ma ei teadnud, kust nad tulla võivad, aga nüüd on kõik ju selgematest selgem. Selgemgi kui seebivesi või tuukreid täis limonaadipudel. Tõenäoliselt on pildil olev ala juba ufonautide poolt vallutatud ja toimub sama mis filmis Maailmade sõja filmis. Kes on näinud, võib enda üle uhke olla. Kes ei ole, ei ole millestki ilma jäänud. Ärge seda vaadake, tegelt ka. Huvitavam oleks vaadata, kuidas tainas kerkib. Aga üldiselt, jah, nautige seda pilti, sest sellist vaatepilti ei näe enam kunagi keegi.