Emotsioonid rammumehelt ehk kuidas Mati silda viskas

Täna oli see ajalooline päev, kui Marten rammumehel osales. Ajalooürikutesse on mu nimi nüüd talletatud ning lõpuks on mul midagi, millest oma lastele ja lastelastele rääkida. Igatahes, kui alguses tundus, et seal osalemine oli suur viga, siis kui ma täna kohale jõudsin oma sinakasrohekate Adidase dressidega, sain aru, et see oli VÄGA suur viga. Muidu mu kostüümi saate näha minu orksist. Igatahes, mu lihased täitusid piimhappega juba pärast seda, kui ma 32kiloseid sangpomme vedanud olin. Ma ei tea, kui pikk see maa oli, aga ma arvan, et selle ajaga oleks saanud midagi kasulikku ära teha hoopis. Näiteks vaadata, kuidas teised piinlevad, sangpommid käes. Teise ala alguseks oli võimla jubarahvast puupüsti täis, õhku küll eriti ei olnud, aga selles väheses õhus, mida meile hingata oli jäetud, oli tunda elektrit, pinget. See omakorda andis tunda mu jalgades, mis otsustasid värisema hakata. Rääkimata kätest - need värisesid juba keset sangpommivedu. Värin muutus eriti võimsaks mingi kettakujulise huinjaa, mille kohta Sten ütles, et see on Lada rool, enda ees hoidmisel. Ega noh, tegelt ei olnudki raske - ma värisesin ainult sellepärast, et ma olin telekast näinud, et suured mehed hakkavad värisema. Ühesõnaga mängisin vibraatorit eks. Publik läks muidu hulluks, kui Malmberg ütles '15 sekundit'. 20 sekundi peal kuulsin 'oooooooh'-häälitsusi publiku seast. Enne 30 sekundit otsustasin lõpetada, sest kartsin, et publik võib mässama hakata. Jõuvarud oleks lubanud seal olla kasvõi praeguseni. Not. Kõik muu oli porno. Koju tulla oli ka porno. Odav saksa vanurite tehtud porno. Siiamaani on porno tegelikult. Käte asemel on mul nuudlid, jalad on värvilised vigurmakaronid ja kõht on niisama kallerdusega sült. Keegi süüa tahab või?