Rossu ehk mida teha, kui omal koduloomi pole

Etet. Ega siin pikka juttu pole. Rossu on nüüd ametlikult minu blogi (ja tõenäoliselt ka kogu maailma) ilusaim kass. Ja targima näoga kass. Siinkohal tahaks tema ees vabandada nende paarikümne välgulaksu eest, mis tema maailmavaate tõenäoliselt vikerkaarevärviliseks muutsid. Luban, Rossu, et kui ma peaksin selle pildi eest raha saama mingil moel, siis ma investeerin kogu raha kassitoitu ja toon kõik Sulle! Seniks kõike head ja järgmiste välgutamisteni.

PS! Tänusõnad K-le fotostuudio eest. Sinule ma kassitoitu ei osta, sest muidu Rossu läheks kadedaks. Olen seda oma kõrvaga kuulnud, mis häält temast tuleb, kui ta kade on. K-le on auhinnaks see, et ma kiidan Rossut ja teda ennast fotokoolitusel.