Veetilgad potikaanel ehk kui fotograafia hakkab segama söögitegemist
Fotograafia on viinud mu nii kaugele, et enam ei saa rahulikult pelmeene ka keeta. Koguaeg peab olema kaamera käes. Justkui kehakaal oleks 300 grammiga paigast ära ilma kaamerata. Ja muidugi selle asemel, et pelmeene pärast keetmist praadida, tulin kaameraga üles, sõin keedetud pelmeene ja pimpisin oma pilti shopis. Jep. Pelmeenid maitsesid nagu praetud pelmeenid. Peaaegu. Igatahes. Sellele, kes loeb kokku veetilgad heledamal lärakal, on mul välja pandud auhind. Aga auhinnast lähemalt siis, kui tilgad loetud. Nagu ütleb vanasõnagi - tilgad püksis, päev hooleta.
6 kommentaari:
kogu aeg kirjutatakse lahku
ole tubli siis.
a. ja seda ka, et kui sa maksad mulle summa, mis on ühtlasi tilkade arvuks, siis ma isegi viitsiks need üle lugeda...
et 1 tilk = 1 EEK
nb.
katsu ainult keelduda. mõtlen siis hullemaid haiguseid välja kui sea näärmepõletik.
tsau
ma ei saa sellest pildist aru. bi gei!
kes sa selline ioled, et minu nimega kommid siin. ah!?
ma kommisin enne sind juba siin niimoodi, manki.
Postita kommentaar