24.3.08

Veetilgad potikaanel ehk kui fotograafia hakkab segama söögitegemist

Fotograafia on viinud mu nii kaugele, et enam ei saa rahulikult pelmeene ka keeta. Koguaeg peab olema kaamera käes. Justkui kehakaal oleks 300 grammiga paigast ära ilma kaamerata. Ja muidugi selle asemel, et pelmeene pärast keetmist praadida, tulin kaameraga üles, sõin keedetud pelmeene ja pimpisin oma pilti shopis. Jep. Pelmeenid maitsesid nagu praetud pelmeenid. Peaaegu. Igatahes. Sellele, kes loeb kokku veetilgad heledamal lärakal, on mul välja pandud auhind. Aga auhinnast lähemalt siis, kui tilgad loetud. Nagu ütleb vanasõnagi - tilgad püksis, päev hooleta.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kogu aeg kirjutatakse lahku
ole tubli siis.

Anonüümne ütles ...

a. ja seda ka, et kui sa maksad mulle summa, mis on ühtlasi tilkade arvuks, siis ma isegi viitsiks need üle lugeda...

Anonüümne ütles ...

et 1 tilk = 1 EEK

nb.
katsu ainult keelduda. mõtlen siis hullemaid haiguseid välja kui sea näärmepõletik.
tsau

Anonüümne ütles ...

ma ei saa sellest pildist aru. bi gei!

Anonüümne ütles ...

kes sa selline ioled, et minu nimega kommid siin. ah!?

Anonüümne ütles ...

ma kommisin enne sind juba siin niimoodi, manki.